Monday, May 20, 2024
spot_img
HomeFoto GaleriaNotisia RPV: SEII fasilita formasaun Gestaun Finansas ba grupu benefisiariu sira.

Notisia RPV: SEII fasilita formasaun Gestaun Finansas ba grupu benefisiariu sira.

Kuarta feira semana kotuk Sekretaria Estadu Igualdade no  Diresaun Nasional Dezenvolvimentu Generu fo formsaun   gestaun finansas habit feto iha vida Negosio, Ekonomia no Politika iha salaun administrasaun Municipio Viqueque nian.

staf diresaun nasional dezenvolvimentu zeneru, Carla maria valente Hato’o ba jornalista sira katak objetivu hosi formasaun ne’e maka atu hakbit Feto sira iha Vida Negosiu, Politika no ekonomia nian, no programa ne’e hanesan kontinuasaun hosi programa sira anterior nian.

’objetivu  jeral  husi  sekretaria estadu   igualidade  agora ho politika igualidade atu iha   kontinuasaun husi tinan kotuk nian oinsa atu habit ekonomia feto , feto empoderamentu feto nebe aloka ona fundus transfernsia publik nebe iha husi sei ba grupo venefisiarius  sira entaun oinsa  atu hare fila fali sira nia konesementu lalaok durante tinan ida nia laran fo benefisiu  dunika lae?oinsa sira nia gestaun akontabilidade nebe ita uluk iha tinan kotuk iha ona formasaun  ba  ida ne,maibe ate atinji ona objetivu nebe diak  sustentavel liu liu  ba grupo sira nebe seii   iha balu nebe sucesu ona iha balu nebe bele  fo fila fali foin dadauk politik  tinan kotuk  katak fundos rotativu ne atu fo fila fali osan inan atu aloka fila fali ba seluk atu halo nia kontinuasaun  ba iha asuntu empoderamentu ekonomia  nebe hakbiit feto nia partisipasaun ba vida ekonomia ne bele  iha buat ruma kalae,entaun balun iha susesu no balun mos paradu ,ida oinsa seii  ho equipa ida nebe iha ona laos deit iha munisipio viqueque maibe iha munisipios hotu iha ona atu avalia fila fali oinsa sira nia lalaok nee too nebe ona ’’

Alende ne’e Carla Maria Valente mos haktuir tan dehan orsamentu nebe sei fo ba kada grupu ho montante mais ou menus rihun rua ( $ 2.000 ) to’o rihun tolu ( $ 3.000 ) maibe tuir nesesidade ka prioridade grupu ida idak nian.

“orsamentu nebe seii haruka  iha    porvolta de dois mill ou tres mill, oinsa sira atu hare fila fali I  ida ne laos  dehan   tinan tinan tenkeser   hanesan ne duni   ,maibe hare mos oinsa sira nia nesesidade no grupo ida nee  grupo nebe  seidauk iha foin dadauk iha   tinan kotuk  maibe grupo ida nebe foun    estabelese iha ema nain 15 no balun   iha 8 pessoas   ida nee mak seii  nia hakarak atu hare fila fali osan sira nee fo  duni  benefiusiu ba sira nia rendimentu  familia .Hotu-hotu ba organizasaun feto liu ba grupo feto grupo vuneravel  iha munisipios hotu iha grupo ida nee defende ba sira proposta  nebe sira hatama  ,grupo nia laran nee halo saida ,sira nia rendimentu agora ne iha  saida hanesan hakiak animal, suku ka agrikultura ruma sira halo hanesan iha likisa barak mak hakiak animal ,kuda tomate ,no filaliman  ho ida ne  bele fo iha dadus nee kada munisipio iha grupo porvolta de sinkuenta e sete  iha mos balu ida nebe susesu    no balun lae,entaun seii nia knar oinsa hare fila  fali ba grupo sira nebe sucessu ,ba fali grupo seluk mak ida nebe I la susesu ne tanba sa,la sucessu iha iha grupo ida nee  hahu iha  tinan  kotuk fundos rotativu ida nee ba grupo ida nebe  bele ona ba hamrik ona entaun osan  inan fo fila fali ba grupo  seluk no ida nee agora lao hela ida nebe susesu mos iha ida nee politika seii nia iha tinan kotuk  oitavu governo. Iimportante ba ita oinsa atu minimize laos dehan to’o kedas ba buat nebe ita bele dehan  la iha ema vuneravel, e laiha ona ema kbiit laek maibe prosesu ida nebe sei ho nia politika atu hakrak ajuda inan feton sira hakbit ekonomia empodera ekonomia sira nia uma laran tanba ida nee mos  sai kestaun  bot  bele hamosu violensia iha uma laran ho buat ida nebe sensival  bele  mosu violencia iha uma laran entaun ida nee politika seii hakarak dehan  feto maske nia iha uma  saida mak nia bele halo atu ajuda sustenta familia uma laran ,maske ho buat nebe kik oan iha  valorizasaun  iha uma laran ,antes ita atu hare ba buat iha liur entaun ita hadia uluk saida ? ita hadia uluk ita  nia uma laran .prenvensaun domestika mos hanesan husi uma laran mak sai ba nasaun kuando ita hahu violensia iha ita nia uma laran ita sei la hakuak nasaun ,kuando ita harii unudade oinsa halo prevensaun ita hahu uluk ona iha uma laran atu sustenta empoderamentu ekonomika parte ida husi lalaok  ida husi prenvensaun ba violensia domestika”

 Iha fatin hanesan, Salvador Ximenes hanesan ponto vocal Sekretaria Estadu Igualidade  Munisipio Viqueque hatutan dehan, fundus ida ne’e  uluk tama iha kategoria Fundus Tranferensia Publiku ( FTP ) maibe mai fali iha tinan 2021 hodi mai leten muda tiha fali ba Fundus Rotativa, signifika katak grupu sira sei gere osan nebe maka foba ne’e durante tinan ida ka rua sei muda ka entrega fali ba grupu seluk.

Fundos rotativa ita uluk iha fundos tranferensia publika  nee katak ita fo direita kedas ba grupo sira depois  halo sira nia aktividade  agora mai fali iha tinan 2021 mai leten ne hanesan fundos rotativa fila fali  signifika katak sira halo negosiu liu tian idaka tinan rua orsamnetu ne entrga fali ba centru empoderamentu ba igualidade inklusaun para atu entrega fila fali ba grupo seluk husi suku nee rasik no  suku seluk  total  grupo sira nebe mak iha husi 2020 nian iha grupo sia iha 2021 iha sanulu resin  no 2022 iha grupo hitu    no  grupo hirak    nebe  foin mai  tuir formasaun iha nee  orsamentu sira nee sira simu hotu ona no 2023 sei iha prosesu nia laran iha grupo tolu mak entrega fila fali ona osan  rotativa nian osan ne’e to mai iha sentru loke fila fali avizu ba fundos transferensia puliku   ka  liu husi fundos rotativa ida ne’e rasik iha 2023 ne’e  iha grupo tolu mak enterga fali osan maibe ita sei hein grupo seluk nebe hatama proposta  passa depois mak ita entrga fila fali osamentu  ne’e ba sira tanba  atu aprova osamentu ne’e husi Diresaun Nasional mak bele  aprova ami iha munisipio  mak halo fasilita no monitirizasaun deit. Aktividade nebe  grupo sira halo mak  hanesan balun loke kios,hakiak animal,fa’an obralan ,kustura, homan no seluk tan. No aktividade ne’e mak ita nia inan feton sira halo durante ne’e inklui mos mane sira iha laran. Durante ne’e ami akompanha halo monitorizasaun  depos sira nia difikuldade saida, kuando ami hare ba  sira hetan problema ba iha administrasaun finansas no akontabilidade ami kontaktu ho sira nasional ho prate relevante para bele mai  foti treimentu hanesan ida ohin kuando sira hetan  dezafius sira nee.Kuando sira nia progressu lao ba oin resultadu nebe diak  ami kontinua no balun nebe mak susesu ona sira entrega   fali osan iha oportunidade seluk sira halo fila fali proposta para bele kontinua, husi orsamentu rotativa ne’e nia tenke dois mill ba leten ne mak bele halo rotativa ezemplu dois mil dolares  ne halo rotativa maibe iha dois mill tun mai kraik hanesan um mill kinentus ka mill  sira nee hanesan fo apoiu  ba ita nia grupo  nebe mak hari’i ho ema difisiente ,vuneravel ema kbit laek sira ne’e mak hanesan dadaun ohin iha grupo tolu ka  haat iha ne sira mai tuir hotu formsaun”

Entretan formasaun ne;e hala’o durante loron ida ( 1 ) no partisipantes sira mai  husi grupo benefisiarius sira nebe maka ejiste iha Postus Administrativu lima hanesan Uatu-Karbau, Uatu-Lari, Ossu, Viqueque Vila no Posto Administrativo Lacluta. No formasaun ne;e loke Diretamente hosi Sekretario Municipio Viqueque, Teotonio Sarmento da Silva.

 

Jornalista, Eugenia Alves.

 

RELATED ARTICLES
Continue to the category
5 1 vote
Article Rating
Subscribe
Notify of
guest
0 Comments
Inline Feedbacks
View all comments
Fans na'in: mak rona hela.
Loading ...

Trending Semanal.

0
Would love your thoughts, please comment.x
()
x